No Flash Installed

Juhised suust eemaldatava proteesi kasutamiseks

Tavalisimad hammaste kaotamise põhjused on kaaries (hambaaugud) ja igemepõletiku tüsistus – parodontiit (hammaste kinnituskoe hävimine).

Mõlema haiguse põhjustajaks on hambapinnale kogunev mikroobikiht ehk hambakatt. Seega on mõlemad haigused ennetatavad hea koduse suuhügieeni abil. Koduse ravi hulka kuulub lisaks suuhügieenile ka tervislik toitumine, sest eriti kaariese tekkeks vajatakse lisaks pisikutele ka suhkrut. Tähtis ei ole tarbitud suhkru kogus, vaid selle tarbimiskordade arv. Mida tihedamini midagi suhkrut sisaldavat näksitakse või juuakse, seda rohkem tekib hambasse auke. Sellepärast peaks kõik magusa söömised ühendama põhitoidukordadega.

Inimene, kellele on valmistatud puuduvate hammaste korvamiseks protees, peab oma hammaste eest eriti hästi hoolitsema, sest proteesid on katupisikutele alati heaks kogunemispaigaks. Nii ongi just proteesikandjal keskmisest suurem risk hambaaukude ja igemepõletiku tekkeks.

Kui proteesi kasutaja jätab suuhügieeni unarusse, on tagajärjeks järelolevate omade hammaste kiire lagunemine. Kõige halvemal juhul kaotatakse proteeside püsivuseks vajalikud tugihambad. Selle tagajärjel vajamineva hammaskonna funktsiooni taastamiseks kulub jällegi hulk vaeva ja raha. Proteeside puhastamine on vähemalt sama tähtis kui omade hammaste puhastamine. Puudulik proteeside eest hoolitsemine põhjustab suu limaskesta põletikku. Selle tagajärjel proteeside püsivus halveneb ning nende kasutamine võib muutuda võimatuks. Plaatproteese valmistatakse poorsest akrüülist, mis puuduliku hügieeni korral muutuvad paha lõhna ja maitse tõttu ebameeldivaks.

Hoolitsemine oma hammaste eest

Hambaharjaga on võimalik puhastada hambaid vaid mälumispinnalt, põsepoolsest ja keelepoolsest küljest. Lühikeste liigutustega edasi-tagasi harjamine igemeserva poole 45-kraadise nurga all on tõhusaim pesemistehnika. Et harjased ei kahjustaks iget, peaksid need olema pehmed. Tähtis on puhtaks saada kõik hambakrooni viis pinda nii, et kohtades, kus hambareas hammas puudub, tuleb hari pöörata risti ning puhastada igemevagu järgides ka naaberhamba poolsed pinnad. Et hambapind katuks puhtaks saada, tuleb seda mehhaaniliselt harjaga hõõruda vähemalt 10 korda. Harjamise tulemust võib kontrollida peeglist, pöörates erilist tähelepanu igemevao puhtusele.

Hambaharjaga hammaste vahelisi hambapindu puhastama ei mahu, seega tuleb sealt katt eemaldada spetsiaalseid abivahendeid kasutades. Tõhusaimad on pudeliharja meenutavad väikesed hambavaheharjad.


Hambavaheharjad ja nende kasutamine

Kasutada võib ka spetsiaalseid kolmnurkse läbilõikega hambatikke.


Hambatikk ja selle kasutamine

Kitsaste hambavahede korral tuleb hambakatu lahti hõõrumiseks kasutada hambaniiti.


Hambaniidi kasutamine

Enne proteeside suhu tagasi asetamist tuleks pehme hambaharja ja veega puhastada ka suu limaskestad, millele protees suus toetub, ning harjata võiks ka keelt.

Proteeside puhastamine

Nii plastmassist (akrüülist) kui ka metallist valmistatud proteese tuleb puhastada iga kord kui puhastatakse omi hambaid (vähemalt 2 x päevas) ja lisaks loputatakse neid alati ka söögikorra järel. Proteese on kõige parem puhastada spetsiaalse proteesipuhastamise harjaga sooja veejoa all. Tähtsaim on mikroobikihist puhtaks hõõruda suu limaskesta ja oma hammaste vastu toetuvad proteesipinnad. Puhataks hõõrumine nõuab vähemalt 15 edasi-tagasi harjamisliigutust proteesi igal pinnal.


Osaproteesi puhastamine

Puhastust saab tõhustada vedelseepi, nõudepesuvahendit või spetsiaalset proteesipuhastusgeeli või -vahtu kasutades. Tavaline hambapasta plaatproteesi puhastamiseks ei sobi, sest kriimustab seda.


Proteesi harjamine käes

Eelpooltoodud mehhaanilisele puhastusele lisaks võib proteeside keemiliseks sügavpuhastamiseks kasutada apteegis müüdavaid spetsiaalseid puhastusaineid (näiteks Corega-tooted). Veeklaasi pannes eraldub neist aktiivset hapnikku, mis puhastab plaati ka proteesimaterjali seest. Kasutamistiheduse ja -kestuse määravad pakendil olevaid juhiseid. Igaöisel kasutamisel võivad kangemad puhastusvahendid proteesi valmistamiseks kasutatud materjali pleegitada.

Proteese puhastades ärge kasutage keevat vett, sest akrüülist protees võib kõrge temperatuuri toimel deformeeruda ja muutuda kasutuskõlbmatuks. Harjates hoidke proteesi kõvasti kinni ning kätt veega täidetud nõu või millegi pehme kohal, sest habras protees võib kõvale pinnale kukkudes puruneda.

 

Proteesi kasutamine öösiti

Suust eemaldatav plaatprotees, mis ei toetu oma hammastele, koormab suus toetuspinnana kasutatavat limaskesta alust lõualuud. Seepärast soovitatakse proteese öösiti suus mitte hoida. Sel ajal säilitatakse neid niisutatud salvrätis, näiteks kaanega suletavas plastkarbis või kilekotis. Tänapäevasest akrüülist proteese tuleks öösel säilitada kuivana. Kuna suuõõnes haigusttekitavate mikroorganismide eluks on vajalik niiske 37-kraadine keskond, pärsib proteesi "läbikuivamine" mikroorganismide arvu proteesil.
Kui proteesi ärajätmine ööseks on mingil põhjusel raskendatud, võib neid erandkorras öösel suus hoida. Sel juhul tuleb aga erilist hoolt kanda nende puhastamise eest enne magamaminekut, sest öine süljeeritus (suu kaitsevõime) on minimaalne. Selle tagajärjel võib tekkida suu limaskesta (tavaliselt seene põhjustatud) põletik. Samuti tuleb sel juhul tihedamini käia järelkontrollis, sest ebafüsioloogiliselt limaskestale langev rõhk sunnib taganema limaskestaaluse lõualuu, mille tõttu protees vajab suhteliselt tihti ümberbaseerimist (plastmassi lisamist limaskestapoolsele küljele).

 

Järelkontrollid

Esimene kontrollvisiit hambaarsti juurde tuleks teha poole aasta möödudes peale proteesi valmimist. Edaspidi peaks kontrollis käima korra aastas, kui pole muud põhjust tihedamaks külastuseks. Visiidi käigus kontrollitakse lisaks hammaste ja igemete tervislikule seisundile ka proteesi istuvust. Lõualuu muudab pidevalt oma kuju ja vastavalt sellele tuleb korrigeerida ka proteesi. Vajadusel baseeritakse protees ümber, mille käigus plaadile lisatakse lõualuu kujumuutuse võrra plastmassi. Proteesi istuvuse kontroll nõuab hambaarsti külastamist, sest muutused suus on nii aeglased, et patsient ei avasta neid enne kui need on põhjustanud suuremat kahju.

Tugi-büügelproteesi põhielemendid on metallist. Ärge väänake sellise proteesi "konksusid" ise näpitsatega. Klamber on valatud kroom-koobalti sulamist, mis on suhteliselt habras ja võib murduda. Lõtvunud klambrit võite ettevaatlikult proovida pingutada sõrme või küünega surudes.

Kui juhtub, et eemaldatakse hammas lõualuust, kuhu on valmistatud suust ärakäiv protees, saab eemaldatud hamba asemele kinnitada kunsthamba olemasolevale proteesile. Teinekord on mõistlik hammas proteesi külge lisada juba enne lootusetu hamba eemaldamist ning protees pandaks sel juhul suhu vahetult hamba eemaldamise järel.

Oma hammaste eest tasub siiski hoolitseda nii hästi, et neid ei peaks eemaldama. Isegi murdunud krooniga hamba juure sisse on võimalik valmistada nn tihvtkroon või lukk, millega oleks võimalik parandada suust eemaldatava proteesi püsivust alalõuas.

Hoolitsege oma proteesi eest vähemalt sama hästi kui oma hammaste eest.